5 tasuta tööriista, mis aitavad sul paremini kirjutada

Tead küll seda hetke, kui oled oma pika artikli mustandi valmis kirjutanud – nagu kivi langes õlgadelt. Või siiski mitte? Nüüd tuleb seda mustandit veel toimetada. Kirjutajana leiba teenivad inimesed ütlevad, et oma teksti toimetamisele peaks rohkem aega kulutama kui kirjutamisele.

Ma tean inimesi, kes mitte kunagi oma tekste ei toimeta. Kirjutavad blogiartikli valmis ja postitavad ära. See on üks viis asju teha, aga kui sa soovid head teksti, mida oleks mõnus lugeda ja millest kuvaks läbi sinu siiras soov oma kirjutatut jagada, siis tasub oma esialgse tekstiga veel tööd teha.
Kõige lihtsam võimalus oma teksti paremaks teha on see keeletoimetajale saata. Kui sul keeletoimetaja palkamiseks vahendeid ei ole, siis tea, et internetis leidub hulgaliselt tasuta tööriistu, mida saad kasutada.
Siin on nimekiri veebis leiduvatest tasuta tööriistadest ja materjalidest, mis aitavad sul oma teksti paremaks teha. Loodan, et leiad siit endale sobiva(d), mida kasutada.

1. Eesti keele speller aitab trükivigu tuvastada

Enne, kui teksti sisulist poolt toimetama asud, pane tekst esimeses järjekorras eesti keele spellerisse. See on eriti oluline juhul, kui sa ei kasuta teksti kirjutamiseks Wordi või mõnda muud rakendust, mis eesti keeles valesti kirjutatud sõnad automaatselt alla joonib.
Eesti keele spellerit kasutan mina igapäevaselt. Kopeerin siia kõik oma e-kirjad, hinnapakkumiste tekstid, sotsiaalmeedia postituste tekstid jms, et vigu minimeerida.
Eesti keele speller aitab kiiresti trükivigu tuvastada. Foto: kuvatõmmis internetist

Päris kõiki vigu speller siiski ei tuvasta. Kui soovid kirjutada, et “Tellime teie käest 100 kalapalli”, aga kogemata kirjutad “Tellime teie käest 100 kamapalli”, siis ta seda veana ei tuvasta, sest nii “kala” kui “kama” on eestikeelsed sõnad. Küll aga aitab see märgata kiiresti trükkimisel tekkivaid vigu.

Kiiresti trükkides tekkinud vead tuvastab speller vaevata. Foto: kuvatõmmis internetist

Spelleri poolt viidatud vigade puhul tasub siiski tähelepanelik olla. Mõnikord joonib see punasega alla ka sõnad, mis on eesti keeles laialt kasutusel. Üks sellistest sõnadest on “turundamine” oma kõigis vormides.

Usalda, aga kontrolli. Mõned sõnad spellerile ei meeldi. Üks nendest on "turundamine". Foto: kuvatõmmis internetist


2. Sõnaveeb seletab sõnu ja pakub sünonüüme

Sõnaveeb on tööriist, mida kasutan tihti ka kirjutamise faasis. See on eesti keele mahukaim sõnakogu, Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik, mis koondab kokku erinevate sõnastike info. Siit leiad kõik uued sõnad ja tähendused, käänamise ja pööramise vormid, sünonüümid jpm.
Sõnaveebi avavaade. Foto: kuvatõmmis internetist

Põhjuseid Sõnaveebi poole pöörduda võib olla erinevaid, aga oletame, et sul on teksti sees mitmes kohas kasutatud võõrsõna “fantastiline” ja soovid sellele sünonüüme leida.

Lähed sõnaveebi otsinguribale ja trükid sinna otsitava sõna. Vastuseks saad tulemuse, kus on kirjas, mis see sõna täpselt eesti keeles tähendab (koos näidetega). Samuti on kirjas sõnavormid, võrded, sünonüümid ja sarnased sõnad, näited internetist, kus seda sõna on kasutatud. Oluline on enda jaoks vajalik info tulemuste seast üles leida.

Otsingutulemused on väga mitmekülgsed ja annavad palju infot. Oluline on enda jaoks vajalik üles leida. Foto: kuvatõmmis internetist

Võid erinevaid sõnastikke ja leksikone ka eraldi kasutada. Siin valik veebipõhiseid abilisi:


3. Keelenõuvakk ehk keelenõuküsimuste KKK

Keelenõuvakast leiab vastuseid küsimustele, mis on kellelgi juba olnud ja seetõttu kasutan seda peaaegu igapäevaselt, kui mul mõni keeleküsimus tekib. Olen leidnud siit abi kokku- ja lahkukirjutamiseks, suure ja väikese algustähe jms murede puhul.

Keelenõuvakk on üks osa EKI teatmikust. EKI teatmikus leidub palju erinevat keeleinfot, mida soovitan ka uurida.

Keelenõuvakas on keeleinfo, mida Sõnaveebis ei ole. Näiteks sageli küsitud või hetkel ajakohaseid näited (kuidas kirjutada koroonaviiruse, Ukraina linnade nimesid jms).

Oletame, et sul on tarvis teksti sees käänata võõrnime ja tekib küsimus, millal kasutada ülakoma, millal mitte. Keelenõuvakas on selle selgitamiseks artikkel olemas.

Keelenõuvakast leiab vastuseid erinevatele keeleküsimustele, mis on lihtsalt ja loogiliselt koos näidetega ära seletatud. Foto: kuvatõmmis internetist


4. Tasuta keelenõuande telefon

Kui sa avalikest materjalidest oma küsimusele vastust ei leia, siis kõige kiirem lahendus on helistada keelenõuande telefonile 631 3731. Telefoni teel saad nõu küsida tööpäeviti kl 9–13.
Suvisel perioodil on keelenõuande telefon puhkusel, aga keelenõu saab siiski. Puhkuse ajal saad oma küsimuse saata EKI kodulehel asuva vormi kaudu.
Loe EKI keelenõuande lehelt, mida keelenõuandest küsida.


5. Keelekasutuse trükised

Maire Raadik „Väikesed tarbetekstid“
“Väikestest tarbetekstidest” leiad juhendeid, kuidas kirjutada postiaadresse, kuidas vormistada loetelusid ja tabelit, kuidas kirjutada hindasid, pealkirju jne.
Egle Pullerits „Kuidas hoiduda kantseliidist“
Tahame või mitte, aga aeg-ajalt lipsab meie teksti ikkagi kantseliit sisse. Egle Pulleritsu trükises on palju selgitavaid näiteid, kuidas kantseleikeelt märgata ja parandada.
Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross „Eesti keele käsiraamat“
Kui soovid põhjalikult keelepeensusi tundma õppida, siis enam kui 600-leheküljeline “Eesti keele käsiraamat” aitab seda teha. Siit leiad infot nii eesti keele tekkeloo, sõnade moodustamise kui ka lausetüüpide kohta, lisaks veel palju põnevaid keeleteadmisi.

Loodan, et leidsid siit nimekirjast mõne kasuliku viite, mis aitab sul enda tekste paremini kirjutada, toimetada ja vormistada.
Eelmine
Kuidas häid pealkirju kirjutada?